E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Muidu ei oleks Priidu
ennast toetada lasknud. Kallist rü utli-mö oka ei võnud sepp kaasa, sest see oli nü ud korraga
tema silmis varastatud asi.
Kaua peate keskö od jõdsid nad Risti talusse, uratasid perenaise unest ja rä akisid talle
kõk, mis oli südinud.
«Kui Mai rü utlit armastab ja ise temaga kaasa lahus minna, mis seal siis parata?.» üles
Krõ ot tuimalt.
« Kas sa nü ud näd oma kasvatuse vilja?» küis sepp kurvalt. «Oma võ oriti õetustega ja võ o-
207
raste armastamisega oled sa vaese Maie peast hulluks teinud, nii et ta enam au ega häi
vahet ei tunne, vaid ise hukatuse sisse jookseb.» «Mis ta siis õge pidi tegema?»
«Surm on parem kui autu elu.» «Sure ise, kui surm sulle na' magus on. Sina, jahupea, ei
teagi, mis aus võ autu elu on. Kas sina arvad annast paremaks, kui rü utel Goswin on? Minu
meelest on sada korda ausam toredas lossis elada kui mõe päisorja hurtsikus. Kui Maria