Eesti Uusaeg
kiiresti muutuma. Eesti kodanikuavalikkuse kujunemise esimeseks märgiks oli
eestikeelse ajakirjanduse areng: Jannseni "Perno Postimees", mis oli sarnane
valgustuslik-õpetlikule rahvaväljaandele, rahvuslike noodidega. Avalikkuse märgiks
olid ka 1860. aastail koos käivad haritlaste vabad vestlusringid Peterburis ja Tartus,
kus arutati, mida tuleks teha talurahva olukorra parandamiseks, rahvahariduse
edasiviimiseks ja endise orirahva äratamiseks sajandite unest. "Eesti Postimehe",
"Vanemuise" seltsi, Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula ümber mitmed
noored haritlased nagu Jakob Hurt ja üliõpilased, kes hakkasid tegema ettekandeid ja
algatasid kultuurisi ettevõtteid. 1870. aastaks olid olemas Eesti avalikkust kandev
seltskond, kes seltsikõnede, ajakirjanduse ja luuletuste kaudu pöördus rahva poole
sõnastatud rahvusliku sõnumiga.
30) Kirik ja religioon:
annaabi.ee 
