Iseloomu bioloogiline põhi
nagu ma olen. Ma mõtlen kogu oma kehaga ja näen oma südamega. Kui ma vastan objektile
reaalselt minus asuvate jõududega, kõigega, mis minus omab võimet vastata, siis lakkab
objekt olemast objekt. Ma saan temaga üheks ja ei ole enam lihtsalt vaatleja. Ma lakkan
olemast kohtumõistja.
Millised on eeldused selliseks suhtumiseks?
Esimene (audentse elu) eeldus on võime hämmastuda. Lastel on see omadus veel olemas. Nad
püüavad neid ümbritsevas uues maailmas orineteeruda, üha uusi asju haarata, et neid
tundmaõppida. Nad on hämmeldunud, üllatunud ja suudavad imetleda ja just tänu sellele
suudavad nad kreatiivselt vastata. Kui inimesed on kasvatusprotsessi juba läbinud kaotavad
nad võime hämmelduda. Nad arvavad, et nad peaksid kõike teadma ja hämmeldumine on vaid
nende harimatuse tunnus. Maailm lakkab olemast täis imesi seda võetakse
endastmõistetavana nagu ta on. Võime hämmelduda on siiski eelduseks kogu loovale kunstile
ja teadusele.
annaabi.ee 
