Loogika aine ja ajalugu
Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805-
873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud
kristlased.
1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas.
Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate
originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele. Seejuures kritiseeris Avicenna Bagdadi koolkonda
Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111).
12. sajandi olulisim araabia loogik oli Hispaanias elanud Ibn Rushd ehk Averroes (1126-1198). Bagdadi koolkonna
eeskujul kirjutas Averroes Aristotelese teoste kommentaare, ning nende mõjukuse tõttu viidati Averroesele hiljem sageli
lihtsalt kui ``Kommentaatorile''