Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
näed enese ees."
4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused,
meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel)
Ühiskond ja kunst (muusika):
1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti
hinnatud rändvirtuoosid.
Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega.
2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
Kunstnik on ühiskonnast võõrandunud, isoleeritud, kritiseerib ühiskonda (Wagner: raha ja rahavõimu
kriitika, ühiskond pole armastusvõimeline) otsib kontakti publikuga (programmiline muusika; oma teoste
seletamine ajakirjanduses; Wagneril ooperiteater Bayreuthis). Kunstnik tunnetab end prohveti ja märtrina.
Huvi psühholoogia vastu, 19. sajandi keskel hakatakse esmakordselt rääkima alateadvusest, sajandi lõpuks
annaabi.ee 
