on see juba vahemäluserveris olemas ja ei pea pöörduma originaalserverisse. Kasutaja veebibrauseri juures on samuti vahemälu olemas ja viimati küsitud asjad on ka kasutaja arvutis olemas. Kui kasutaja teeb brauserist mingi päringu, siis kõigepealt vaadatakse, kas kasutaja brauseri mälus on soovitud fail olemas. Kui seal ei ole, siis pöördutakse proxy serverisse ning kui seal ka seda ei ole, siis pöördutakse originaalserveri poole. See kõik on selleks, et vähendada võrgukoormust ja originaalserveri koormust. Veebis surfamise info jääb ka vahemäludesse üldiselt alles. Aja möödudes alles kustub vahemäluserveritest kasutaja veebikülastuste info ära. Vahemäludes päringuid sageli ka analüüsitakse. Kui kasutaja tellib mingi faili ja on teada, et tüüpiliselt ta tellib ka teise faili, siis selle asemel, et neid kahte faili eraldi küsida, küsitakse need kaks faili kohe ära igaks juhuks
eemaldada kui cookie ära kustutad. Cookied on nõrk autoriseerimine - pole sama hea kui parool ja see pole kaitstud, nende eesmärk on pigem töökorraldus (eelnevalt mainitud nt ostukärud ei kao ära). Mitte HTTP’ga seotud, aga vb hea teada - Web caches E proxy server. Pole vaja minna alati originaalserverile. Kõigepealt vaadatakse enda vahemälust, kas seda lehte on külastatud. Kui vahemälus pole pöördud proxy serveri poolde ja kui seal ka pole, alles siis päärdud originaalserveri poole. Eesmärk on vähendada võrgukoormust. Tavaliselt cache on teenusepakkuja (ISP) juures. Kui vahemälu saab täis, siis mingi reeglistiku järgi kustutatakse andmeid nt lehed mida pole ammu külastatud, lehed millel on kõige vähem külastajaid jne. Conditional GET Kui seda lehte on muudetud X ajal, siis saada või ära saada. EHK Eesmärk on mitte saata objekti, kui cache versioon on up-to-date. Selle jaoks paned HTTP requesti if-modified-since: somedate
annaabi.ee 
