koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Kunileiu viisistatud ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", millele mõlemaile kirjutas sõnad Lydia Koidula. Rahvaviisiseaded: ,,Arg kosilane" (F.R.Kreutzwald) ,,Kaste ja pisarad" (C.R.Jakobson) ,,Meil aiaäärne tänavas" (L.Koidula) ,,Miks sa nutad, lilleke?" (L
Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda" "Jahilaul" "Palve" Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Aleksander Kunileid-Saebelmann - Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. Laulud "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (Koidula sõnadele) on loodud soome viiside ainetel ning need olid Eesti I Üldlaulupeol ainsad eesti helilooja poolt kirjutatud laulud.