Eesti elu 1950-1960. aastatel
Süveneb vene keel ja
kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a. asendatakse senine aabits uuega,
mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene
lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selmel
aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi
parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. Uues
aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast
võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas,
majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne.
1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust,
keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a.
seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes