EESTI KESKAEG
allikaid pole. Ajalooteadus kitsamas metoodilises tähenduses tegeleb kirjandusallikatega. Ka siin kui rääkida ajast ja
dateeringust on oluline kaasaegsuse küsimus, nimelt suur osa keskaegseid kirjalikke tekste pole säilinud kaasaegsetes
üleskirjutistest vaid hilisemates koopaites, ümberjutustustes, nt keskaegsed läänikirjad (milline mõis aadliperekonnale
kuulus), pole meieni jõudnud originaaldokumentidena vaid koopiatena. Kui meieni pole jõudnud originaal, vaid
koopia, siis on raske aru saada, kas tegu on võltsinguga või mitte. Varauusaegsed kroonikad, mõnikord, Liivimaa
puhul üsna valdavalt me saame kindlaks teha, millises ajaloosündmustest on kroonika oma tekstid saanud. Osad
kroonikad olid väljamõeldud, ei tuntud veel teaduslikku viitamissüsteemi, me ei saa aru, kus autor kasutab teiste
teadmisi, kus ta ise reguleerib, kui ta arvab end asja paremini teadvat
annaabi.ee 
