artikkel kaks aastat hilisemast ajast. Kuna Mozart oli vaieldamatult geenius, siis tundub, et tema muusika kuulamine võib positiivses suunas mõjutada ka ajutegevust. Huvi kasvas ja näiteks aastal 1998 palus Georgia osariigi kuberner eraldada eelarves raha selleks, et kinkida kõigile vastsündinutele klassikalise muusika plaat. Isegi lehmadele on mängitud klassikalist muusikat eesmärgiga suurendada piimaandi. Nature originaalartikkel aastast 1993 pakub mitmeid üllatusi. Esiteks olid autorid oma järelduste osas väga tagasihoidlikud, ega kasutanud väljendit Mozarti efekt. Teiseks oli katsealuste valimi suurus 36 ja nad olid hoopis tudengid, mitte lapsed. Metauuringud 1990date lõpust tõestasid, et muusika kuulamine aitab lühiajaliselt lahendada paremini ruumilisi ülesandeid (siit mõte miks ehitajatel raadio lärmab), kuid pikemaajaline mõju puudub
Aga vastupidi? Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise st ühte keelt kõnelevad inimesed mõtlevad teistmoodi kui teist keelt kõnelevad inimesed - Nõrk hüpotees – keel mõjutab mõlemat. Seda on kinnitanud mälu ja tajualased kultuuride vahelised võrdlevad uurimused. (keel mõjutab mälu ja taju ning konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise) Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd arvestavad kõnelejad kuulaja teadmistega? Millest see sõltub? Kas kõnelejate arvamused kuulajate teadmistest on adekvaatsed ning aitavad mõistmisele kaasa? Mõtlemine Probleemide defineerimine Mis on probleem? - See kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada - Otsing mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
annaabi.ee 
