Kõnetegevuse psühholoogia
keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles.
Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt
oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!)
PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de
järjestus) ja funtkisoonidega. Et mis suhe ühel või teisel in on sellega, kui palju ta neid
valdab/rakendab b) meie suhe keelega ,,kui maailmapilti" kujundavate orientiirdega. Et
minu otsus kas liigun orientiirist lähtuvalt või mitte. Tekstide kaudu, kui palju teada
saame, mis maailmas toimub. (,,võgotsiki: keel võimaldab ajas rännata").
Keeleüksuste tähendus on seotud teadmistega. Et mis teadmistekimbuni meid üks või
teine sõna viib. Tähendus ei ole (alati) in. peas sama, mis sõnaraamatus. Paljud sõnad on
oma elu momentidega/mälestusetega seotud, nt sõna vend seotsub/tuleb meelde kohe
oma vend.
Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse
annaabi.ee 
