VARAUUSAEG
Ebaprofessionaalne tööjõud, algeline tööjaotus
ning riiklikud privileegid, mis nõrgendasid seotust turuga, ei lubanud manufaktuurides saavutada
tsunftitootmisega võrreldavat kvaliteeti ning viisid varauusaja lõpuks manufaktuuritöönduse
allakäigule.
Varauusaja töönduses kasutati edasi traditsioonilisi energiaallikaid. 16. saj. võeti kasutusele
pealtvoolu vesiratas, mille raadiust suurendati kuni kuue meetrini. Õpiti ehitama tuule suunale
orienteeritavaid tuuleveskeid. Metsade maharaiumise tõttu oli kogu Kesk-Euroopas puidust nappus.
Ainuüksi keskmise suurusega laeva ehitamiseks kulus 4000 puutüve. Inglismaal hakati 17. saj. puusütt
asendama kivisöega, mandri-Euroopas jäid aga Böömi- ja Määrimaa ning Sileesia kivisöevarud
varauusaja lõpuni kasutamata. Tehisenergia võeti kasutusele alles 18. saj. lõpul aurumasina
leiutamisega. Esialgse rakenduse leidis aurumasin kaevandustest vee väljapumpamisel. Pärast James
annaabi.ee 
