Taru
1. TARUD
Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased
pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged
neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud
maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks
paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada
kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada
orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida-
kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati
peaks mesilas varuks olema ka mõni tühi taru, kuhu paigutada sülemeid ning tühja
taru on vaja ka kevadel mesilasperede ümbertõstmisel. (Arro 1997).
Tarus peab olema ruumi mesilaspere täielikuks väljaarenemiseks ning kogu suvise
või vähemalt ühe meetaimeliigi õitsemise ajal kogutud korje mahutamiseks. Tarus