tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandus Diktatuuririigile omaselt oli nii Saksamaa kui ka Venemaa majnduselu allutatud rangelt riigi kontrollile. Kehtestatud oli plaanimajandus. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Venemaal rakendati algselt aga sõjakommunismiks nim. majanduspoli.- mille käigus riik konfiskeeris talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa tugeva rahulolematuse, mistõttu kommunistid olid sunnitud oma majanduspoliitikat muutma ning 1921.a võeti vastu NEP- mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp. Stalini majanduspoliitika oli keskendunud rasketööstuse arendamissee
1935. aastal jõustus mitu juutide kodanikuõigust piiravat seadust. Suur osa Saksamaa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma ning need, kes ei jõudnud, saadeti surmalaargisse. Natsid tulid võimule siis, kui Saksamaa vaevles majanduskriisis ning Hitler püüdis seda kriisi ületada. Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majanduse taseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Kasvas riiklik sekkumine majandusse. Riik sekkus majandusse juhul, kui ettevõte kuulus juudile või eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. Majanduselu oli allutatud rangelt riigi kontrollile: riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu, lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi; kehtestati plaanimajandus (nelikaastad); rajati tehaseid ja
annaabi.ee 
