Keskaja majandusajalugu
Kristlikud keelud ei
puudutanud otse loomulikult ka juute. Laenu anti reeglina kinnisvarapandi alusel, mis
läheb kuni tagasilunastamiseni laenuandja valdusesse. Pantida võis ka nt
mündivermimisõigust vms. Hiliskeskaja ilming on ka suured üleeuroopalised
kompaniid, nt Ravensburgis, mis polnud mitte linnade vaid kaupmeeste ühendused, kel
olid esindused ka mujal.
Raha vermimise puhul oli probleemiks mündimetalli puudus (eriti hiliskeskajal).
Kaubandusbilanss Oriendiga oli negatiivne puudujääk tuli katta väärismetalliga. Raha
hulk kasvas, aga kaevandamine ei jõudnud sellele järele. 15. saj alguseks olid paljud
kaevandused end ammendanud. 15. saj teise poolel tekkinud tehnoloogiad leevendasid
veidi puudust. Suur osa varandustest ei seisnud müntide vaid väärismetallina. 14.-15.
saj müntimine katkes, sest polnud toorainet. Väärismetalli hulk rahas vähenes järjest
raha on aga väärt ainult nii palju, kui temas on väärismetalli. 11
annaabi.ee 
