ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed
muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida
nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on
veel üks märk uue ajastu algusest.
Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites:
1. 12-13 saj olid olulisemad zanrid organum ja conductus, nüüd hakati komponeerima missa
oridinaariumiosi.
2. Motett sai 14. sajandil kõige esinduslikumaks zanriks.
3. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul.-ars nova muusika olulisim zanr.
Üks ajastu säravamaid isiksusi Prantsusmaal oli Philippe de Virty, keda peetakse ars nova alusepanijaks.
Üks tema peateos on muusikateoreetiline traktaat „Ars nova“. Virty kolleeg oli Johannes de Muris.
Uuenduseks oli taktimõõtude kasutuselevõtt. Kompositsiooni korrastamise huvitavaks võtteks sai
annaabi.ee 
