juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sühbaatar - ) · Keskaimakk (Töv) - (Dzuunmod - ) · Uvs - (Ulaangom - ) · Hovd - · Hentij - (Öndörhaan - ) · Hövsgöl (Mörön - ) · Övörhangaj - (Arvajheer ) · Lõuna-Gobi (Ömnögov) - (Dalandzadgad - ) Tsingis-khaani impeeriumilt päritud Mongoolia riik on hõredalt asustatud rahulik maa, kus inimesed tegelevad eelkõige karjakasvatusega.
Madalaim koht riigis in Hoh Nuur 518 m üle merepinna. Kliima on enamasti parasvöötme kontinentaalne kliima, päevased ja aastaajalised temperatuuride amplituudid on väga suured. Mongoolia talved on pikad ja karmid. Vahete- vahel esineb zud äärmuslikult külm talv. Kesk- ja kaguosa kõrbetes on kõrbekliima, esineb tihti põuda, tolmutorme. Siseveekogud esinevad põhiliselt riigi põhja- ja lääneosas. Suuremad jõed on Orhon, Selenge, Argun. Ka järvi on palju, eriti lääne- ja loodeosas. Suurimad on Uvs Nuur, Hjargas Nuur, Har Us Nuur. 7 3. Rahvastik 8 4. Majandus Kogu rahvatulu (GNI) USD 1,8 mrd (2005) Kogu rahvatulu 690 (GNI) elaniku kohta USD (2005) Sisemajanduse koguprodukti 4,6 (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta (%) (2004-2005)
annaabi.ee 
