seeneniidistik varustab juuri veega ning mineraalainetega. On selgitatud, et Eesti metsade puudpõõsad omavad kõik mükoriisasid. Näiteks harilikul männil asendab männiriisika mütseel juurekarvasid ning seetõttu saavad männid kasvada vaid tänu seentele. Mõnel taimel võivad mükoriisat moodustada erinevad seened. Näiteks kasel võib mükoriisat moodustada: a)kaseriisikas; b)kasepuravik; c)kasepilvik Ilma mükoriisata ei saa kasvada nt. Kanarbik ja paljude orhiteede e käpaliste seemned hakkavad kasvama taimeksainult koos seenemudastikuga. Õpik lk. 73 Parasitism : on kahe erinevasse liiki kuuluva organismi kooselu, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2
isegi lehed. * Õied on sügomorfsed, kahesugulised, enamasti eredavärvilised, tupplehti 3, kroonlehti 3. * Käpalistel keerdub sigimik 180 kraadi võrra, asetseb huul otseseisvatel õitel allpool, soodustades putukate õide pääsemist, sageli on huul varustatud nektaariumiga. * Käpaliste vili on enamasti ühepesane kupar, mis avaneb kuue pikilõhega, seemned on ilma endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda) * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda * Orhideed elavad seentega sümbioosis * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) liaan * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas.
annaabi.ee 
