Rahvuslik liikumine
haritud mehi.
Tartu ülikooli jõuavad eestlased II Faehlmann esimeste hulgas, I veel K. J.Peterson, III
Kreutzwald.
Kunsti valdkonnas kõik baltisakslased õppinud kas Düsseldorfis, Peterburis vms. Ka sinna
jõuavad eestlased; I Kohler lõpetas Peterburi kunstide akadeemia.
Teateri valdkonnas läks moodi, tekib Tln saksa teater. Kujunes 3 kohalikku keelt - eesti, saksa,
vene.
Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I
baltisaksa laulupäev.
Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 Eestimaal, 19 Liivimaa kubermangus. Toob
kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude
päriseks ostmiseks. 1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab
talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele.
1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas
ise valib