Eesti uusaeg
münevõrra riiklikul tasandil olukord mutuus Alexander II (1855-1885) valitsusajal- riigivõimu
suhtumine rahav omaalgatustesse mutuus vabamaks.
Lisaks ka see et talurahva nn isetegemis ekogemus oli sajandi keskpaigaks juba veits olemas-
vallakohtud ja omavalitsued olid andnud jba veidi kogemust. Samuti ka hernhuutlus ehk
vennastekoguduse liikumine (kõrgaeg oli 19 saj esimeselpoolel) seal said siis talupojad ka
veits orgunnimist harjutada.
Oluline ka ühtsel kirjakeelel ja rahvaharidusel. See ühtne kirjakeel hakkas siis jörjest enam
levima 19 saj teisel poolel ja oli väga tähtsal kohal rahvusliku liikumise jaoks.
Rahvahariduse vallas toimusid murrangud 1850-1870ndatel aastatel: kujunes välja stabiilne
koolivõrk, mis kattis tervet eesti ala. Samuti mindi üle üldisele kolme+aastasele
koolikohustusele.
27. Rahvuslik ärkamine. Jannsen ja ,,Perno Postimees". Rahvusliku liikumise
annaabi.ee 
