Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja nende loomise (asutamise) korda reguleerib põhjalikult "Äriseadustik" (01.09.95. a., "RT" I 1995. nr. 26-28). Vastavalt sellele on olemas järgmised äriühingud: 1. Täisühing 2. Usaldusühing 3. Osaühing 4. Aktsiaselts Õigussuhte subjektid Jagunevad kaheks põhirühmaks: 1. Üksikisikud 1. kodanikud 2. kodakondsuseta isikud 3. välismaalased 2. Orgsatsioonid 1. riik 2. riigiorganid 3. riiklikud majanduslikud ettevõtted 4. eraettevõtted 5. mitmesugused ühingud Tsiviilõiguses võivad üksikisikud esineda füüsilise isikuna ja organisatsioonid juriidilise isikuna (selline jaotus kehtib ainult varaliste suhete puhul). Õigussuhte sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest
Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad nende ühise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis. Õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik. Tekivad koos Riigi ja õigusega. Õigussuhte spetsiifika võrreldes teiste ühiskondlike suhetega tuleneb õigussuhte seosest Riigi ja õigusega. 25. Õigussuhte subjektid. Jagunevad kaheks põhirühmaks: Üksikisikud kodanikud kodakondsuseta isikud välismaalased Orgsatsioonid riik riigiorganid riiklikud majanduslikud ettevõtted eraettevõtted mitmesugused ühingud 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Ühingul algamise ja lõppemisega. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. 27. Õigussuhte sisu
annaabi.ee 
