Siseveed, mullad
tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali).
SUURIMAD JÄRVED
Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning
Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank.
Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis
valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades
kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi.
Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja
laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv.
PÕHJAVEE KUJUNEMINE
Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage.
Sügavamal: geoloogilisest minevikust pärit vesi -> soolsus kasvad (+jood, broom jt).
Põhjavesi on väga reostusohtlik. Tööstusettevõtted kasutavad nii palju vett, et Põhja-
Eesti pinnaveevarud on kitsad