Referaat Peipsi madalik
rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005).
Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30-
40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast.
Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda
see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid,
moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut
ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved,
millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi
Peipsi laheks. 100 hektarist ja keskmiselt 2,4 meetri sügavust Lahepera järve ühendab tänapäeval
Peipsi järvega 300 meetri pikkune Lahe oja. Olgugi, et kunagine Peipsi järve osa on kujunenud
annaabi.ee 
