Kui Leonardo suri, pidas ta Salait ka testamendis meeles. Leonardo jättis talle ka mõned maalid ja usutavasti üks neist oli´´Mona Lisa´´(Phillips 2006: 34-35). Erinevad huvid 1480. aastatel hakkas Leonardo märkmikesse kirjutama ja visandama. Ta kandis neid endaga kõikjal kaasas, et pähe torganud ideed kohe jäädvustada(Phillips 2006: 36). Leonardo märkmikes on kirjas palju ideid, mis olid tublisti oma ajast ees. Ta jäädvustas nendesse oma orginaalseid mõtteid kunsti, teaduse, tehnika ja inimese anatoomia valdkonnas. Leonardo huvitus ka vee uurimisest. Ta visandas märkmikes tormi, veekeeriseid, laineid ja veetilku ning nendega seotud leiutusi. Ta visandas seda, kuidas oleks võimalik ujukeid kasutades vee peal kõndida. Ta joonistas ka ujumisrõnga ja päästevesti, mis oma tänapäeval loomulikud asjad, kui need olid ajast ees. Tal oli ideid luua ka kanaleid. Teadlased on huvitatud, et kust tuli Leonardol see suur huvi vee vastu
mõtlemisega ning suhtluse kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada 4 etappi: ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon ja lahenduse kontrollimine. Loovus väljendub eelkõige loove mõtleise võimes, s.t võimes luua nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Enamasti on see ühendatud võimega leida tavatuid, orginaalseid seoseid ka kaugete asjade vahel ning märgata probleeme seal, kus teised inimesed näevad vaid harjumuspära. Keel on häälikul põhinev semantiliste ehk tähenduslike märkide süsteem, mida kasutatakse intellektuaalseks tegevuseks ja suhtlemiseks. Inimkeel põhineb foneemide ja morfeemide süsteemil. Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Raymond Catlell eristas kahte intelligentsuse vormi
annaabi.ee 
