(lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. “perekonnaballaadide”) puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil “täiel määral” läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud).
keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul Ballaadlikku iseloomu on tunda ka juba paljude regilaulude (eriti nn. "perekonnaballaadide") puhul, kuigi neis puuduvad stroofid ja lõppriim - üks ballaadi põhilisi vormitunnuseid. Seega asus ballaad meil "täiel määral" läbi lööma siirdevormilises rahvalaulus, aastasadu hiljem läänepoolsest Euroopast, kus tänapäeval pole aga säilinud mingeid jälgi kunagistest kohalikest vanematest rahvalauludest (nagu meil on regilaulud).