Perotinus (12.saj lõpp 13.saj. algus) lõi 3-4 häälseid organume. Greg. koraal jäi alumises hääles järjest staatilisemaks ja kaotas oma meloodia iseärasused, seda kaunistavad hääled muutusid üha olulisemaks, sündis polüfoonia (alates 12.saj) – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. 13.saj oli juba rohkem mitmehäälsete laulude liike, neist olulisem oli Prantsusmaal motett (pr k sõna). Kompositsioonitehnika oli sama, mis organumil. Moteti alumisele gregooriuse koraali meloodial põhinevale häälele lisati algul erinevaid lad k vaimulikke luuletekste, hiljem aga ka emakeelseid ilmalikke luuletekste, isegi armastuslüürikat. Saj lõpul keelati moteti laulmine kirikus, kuna see oli sinna toonud liig-ilmalikke meeleolusid. Seejärel muutus motett haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15.saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis.
islandi rahvalooming sest seda ei mõjutanud ristiusk. Rahvalaulud jutustavad viikingite heroilistest retkedest palju on mütoloogiat. Notre Dame koolkond(1159 1250) - 12 saj. tekkis rändmuusikutest kutseliste muusikute kiht, kes jagunesid tsumftidesse. Pariisist sai haridus ja teadus keskus, kus asutati Notre-Dame katedraali juurde kool, kuhu kogunes ka palju nimekaid heliloojaid tekkis esimene muusikaline koolkond maailmas. Nende looming põhineb organumil, tekib 3-4 häälsus, kujuneb kaasaaegne noodikiri. Ars-Nova koolkond tekkis 14 saj. renessansse künnisel. Hakkasid oluliseks pidama loojaisikut. Neil oli täielik noodikiri, kasutati erinevaid meetrumeid. Muusika keskajal Kuna keskajal oli väga suur võim kirikul siis oli suurem osa tollasest muusikast vaimulik. Jumalateenistuste ajal esitatav muusika pidi olema karge ja ebamaine, et luua kujutust paradiisi inglikooridest. Keskaegse ühiskonna ideaalid erinesid
annaabi.ee 
