haistmine, maitsmine, kompimine) abil, kasutades vajaduse korral lihtsaid tehnilisi vahendeid (luup, joonlaud, kaliiber jt.). Selle meetodi efektiivsus sõltub suuresti hindaja võimetest. Eriliste võimetega inimesed on hinnatud kvaliteedieksperdid; ekspertmeetod. Siin kasutatakse ekspertide rühma (üldjuhul 3-10 inimest) ning tema tööd korraldavat ja abistavat töörühma. Ekspertmeetodi objektiivsus on õigete tööpõhimõtete rakendamisel oluliselt suurem organoleptilisest meetodist. Üks enamlevinud moodus ek- spertmetoodika kasutamisel on välja töötatud 50-ndatel aastatel USA-s O.Helmeri ja T. Gordoni poolt ja kannab Delfi meetodi või ka Delfi oraakli meetodi nime. sotsioloogiline meetod. Siin määratakse kvaliteedinäitajad sotsioloogilise uuringuga. Kasutatakse erinevaid turu-uuringute metoodikaid, et välja selgitada huvigrupi hinnang. Meetod on enamlevinud garderoobikaupade kvaliteedi hindamisel. 16. Pakendi funktsioonid.
minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Need neli aspekti ei kattu omavahel. Sanitaar-toksilisest aspektist hinnatakse vett joogiks ja söögiks. Mõningad keemilised elemendid vees kõlbavad inimesele, kuid ei kõlba kalamajanduses. Üldsanitaarsest aspektist hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks. Organoleptilisest aspektist hinnatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. Vesi, mis sellest aspektist ei kõlba inimesele võib sobida kaladele. Ei tähenda ilmtingimata toksiliste ainetega reostust. Vett võrreldakse kõigist neist aspektidest etalonidega. Vee kvaliteedi hindamisel on üle 500 aine, mille sisaldus on standardiseeritud. Arvestatakse seaduspärasust, et erinevus reaalse ja lubatud kontsentratsiooni vahel ei tohi summas ületada 1-te. C1 + C2 + Cn <1 LPK1 LPK2 LPKn