Mineraalid ja nende omadused - Konspekt
oluliselt vastava ala
aluspõhja kivimite iseloomust.
Rähkmoreen – tugevasti karbonaatne ja kivine, valkjashall, Põhja-
Eestis.
Lubjakivid tekivad enamasti meredes, laguunides, harvemini
magedates veekogudes. Koosnevad
kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Kõige enam on levinud
merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad
sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui
esineb suurel hulgal organismide
jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui
organismide jäänused on kivimis
purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga
laialdase levikuga, neid esineb kõigi
geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas.
Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest
lubivetikatest,
foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda
keskaegkonna kriidiajastu setetes.
Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib
neis esineda samasid
annaabi.ee 
