Kõrgvererõhktõbi
isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l
juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta
kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu
kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks.
·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme
hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160179
·100109 mmHg
·III astme hüpertensioon (raske) organmuutuste tulemusena esinevad kliinilised
Ihaigustunnused ja tüsistused 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon
140 < 90 mmHg
TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID
·Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame