b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitidega jne. Nt. Meres osad kalad puhastavad haikala hambaid kinni jäänud toidust. Sisalik sööb lõvisi tüütamas kärbseid. • Arutle, miks on olemas erinevad liigid. Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Erisuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades el viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. Liigiline mitmekesisus ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks. Vabade alade asustamise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba asustatud piirkondade kooslustes. Mida erinevamad on organismid ja nende vajadused, seda väiksem on ka nendevaheline konkurents ja seda suurem võimalus on asustada ühte ja sama keskkonda.
1) Ühte tüüpi organismid (nt. mõni õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. Aineringe puudumisel kujuneks varem või hiljem olukord, kus millestki tuleb puudu ja midagi jääb üle. Selle näiteks on kivisüsi osa kivisöeajastul kasvanud sõnajalgtaimedest jäi mikroorganismide poolt lagundamata. 2) Täiesti ühte tüüpi organisme ähvardaks elukeskkonna muutumisel kergesti väljasuremine. 3) erisuguste omaduste ja vajadustega organismiliigid võivad asustada erinevaid elupaiku, tagades sel viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. 4) liigiline mitmekesistumine ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks. 5) vabade alade asustamise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba asustatud piirkondade kooslustes. 6) mida erinevamad on organismid ja nende vajadused, seda väiksem on ka nendevaheline konkurents ja seda suurem on võimalus asustada ühte ja sama keskkonda.