Bioloogia 11.klass
Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline
viljastumine esineb selgrootutel loomadel, kaladel ning kahepaiksetel. Munarakkude arv on
tohutult suur ja see on vajalik kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad
keskkonna tingimused.
Kellel on kehasisene viljastumine? Imetajatel, lindudel, roomajatel ja enamikul lülijalgsetel
(putukad, vähilaadsed).
Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil
organiseeritusetasemetel. Eriliiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistest
mehhanismidest ja keskkonna teguritest. Iga organismi individuaalne areng lõpeb surmaga.
Loomadel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitlus küll jätkub, kuid
teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui
agoonias olevale inimesel abi ei osutada, järgneb kliiniline surm. Selle saabudes lakkab südame-