Maailma Kaubandusorganisatsioon
õiguskaitse', lk 127):
· eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN
põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele
osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele;
· kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega;
· hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt
konsulteerima teiste liikmesriikidega;
· pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes.
MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati
lisasoodustusi.
GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud
kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning
dumpinguvastastest lepetest suhteliselt väikese osa vahel kogu liikmeskonnast.
GATT-i kandepinda näitab fakt, et selle 125 osapoole arvel toimus 90%
rahvusvahelistest kaubandusest.