Ristisõja põhjused ja eellugu
Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a
tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma
keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane
vaherahu. Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased
uuesti Jeruusalemma. Seitsmenda ristisõja(1248-1254) organiseerisir Innocentius IV ja Louis
IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas
ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270.a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks
kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras.
*Ristisõdade tagajärjed
Ristisõdu võib pidada Lääne-Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei
suudetud eesmärke täide viia : Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse,
annaabi.ee 
