põllukultuuride saagikuse suurendamise võimalusi. Seetõttu olid esimesed mullateaduslikud uuringud seotud taimede toitumise ja väetamisega (agrokeemia). Murranguliseks etapiks kujunes taimede mineraalse toitumise teooria loomine 19. sajandi esimesel poolel. Selle kohaselt omastavad taimed mullalahusest juurte kaudu toitaineid mineraalsete ühenditena. Mineraalse toitumise teooria sõnastas Saksa teadlane Justus von Liebig (1803-1873) om 1840. aastal ilmunud raamatus „Die organische Chemie in ihrer Anwendung auf Agricultur un Physiologie“. Mis on mineraal? Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1
broomivee ja kaaliumpermanganaadi lahusega. Benseen viimastega ei reageeri, mistõttu nendele iseloomulik värvus säilub. (Pildiallikas: http://www.uni- regensburg.de/Fakultaeten/nat_Fak_IV/Organische _Chemie/Didaktik/Keusch/D-Addit_ar-e.htm ) a) Täielik põlemine CH2=CH2 + 3O2 2CO2 + 2H2O b) Mittetäielik põlemine CH2=CH2 + 2O2 CO2 + 2H2O + C Eteen põleb etaaniga võrreldes palju heledama leegiga, kuna ta sisaldab protsentuaalselt rohkem süsinikku. Süsiniku osakesed ei jõua leegis kiiresti ära põleda, mille tagajärjel hööguvad söeosakesed muudavadki leegi valgustavamaks.
annaabi.ee 
