ise funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga kas üks või teine seltskond või mingi organisatstioon saaks olla juriidiline isik; see teooria ei selgita aga juriidilise isiku olemust. TsÜS §24 aluseks on fiktsiooniteooria ja õigustehniline käsitlus juriidiline isik on seadusega määratud. Mingi organisatsioon, mida seadusandja on tunnistanud, et võib olla juriidiline isik. Loobume juriidilise isiku määratlemisest; iseloomustame seda juriidilist isikut läbi nende teooriate. Praktilises mõttes käib ka §24. 3.2. Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime Vt
funktioneerivad organitena (juhatus). Samas aga - inimene on ju bioloogiline olend ja juriidiline isik õiguslik nähtus. 4) Õigustehniline mõiste – juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks; iseenesest on ju õige ja pragmaatiliselt nii ongi. Tuleb kontrollida, kas on õiguslik alus väita, et tegu on juriidilise isikuga – kas üks või teine seltskond või mingi organisatstioon saaks olla juriidiline isik; see teooria ei selgita aga juriidilise isiku olemust. TsÜS §24 aluseks on fiktsiooniteooria ja õigustehniline käsitlus – juriidiline isik on seadusega määratud. Mingi organisatsioon, mida seadusandja on tunnistanud, et võib olla juriidiline isik. Loobume juriidilise isiku määratlemisest; iseloomustame seda juriidilist isikut läbi nende teooriate. Praktilises mõttes käib ka §24. 3.2. Juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime Vt