informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik. Funktionaalse struktuuri neli põhilist iseloomustavat joont on järgmised: · Kõrge standardiseeritus ja formaliseeritus · Kõrge tsentraliseeritus · Kõrge arenenud vertikaalne hierarhia · Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et üksusteks jaotamine toimub valdkondade (sport, kunst, rahvakultuur) või täidetavate ülesannete alusel (kantselei, personal, välissuhted jms). Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke
ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale (vertikaalsed infokanalid). Seetõttu on reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik. Funktionaalse struktuuri neli põhilist iseloomustavat joont on järgmised: · Kõrge standardiseeritus ja formaliseeritus · Kõrge tsentraliseeritus · Kõrge arenenud vertikaalne hierarhia · Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et üksusteks jaotamine toimub valdkondade (sport, kunst, rahvakultuur) või täidetavate ülesannete alusel (kantselei, personal, välissuhted jms). Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. 19. Struktuur toodete järgi. Sellise struktuuri korral võib näiteks arvutifirma üks osakond
annaabi.ee 
