NATO
2. Eesti riigikaitsesüsteemi ja kaitseväe arengu kiirendamine ning süsteemis oleva
teadmispotentsiaali ja suutlikkuse tõstmine.
3. Limiteeritud ressursside optimaalseima kasutamise tagamine.
Rahvusvaheline kaitsealane koostöö on tänaseni toimunud mitmes erinevas, kuid üksteisega
kokkupuutuvas ja osalt ka kattuvas raamistikus, milles on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev
koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste organisatsiioonide egiidi all. Nimetatud
suunad on teineteisega tihedalt seotud ning moodustavad ühtse terviku- iseseisev kaitsesüsteem loob
eeldused kollektiivsesesse kaitseorganisatsioonidesse intergeerumiseks, rahvusvaheline kaitsealane
koostöö loob võimalusi iseseisva kaitsesüsteemi efektiivsuse tõstmiseks. Eesti riigikaitse arendamise
peamiseks kaitsepoliitiliseks prioriteediks 2003. aastal on ettevalmistumine liitumiseks NATO- ga.