Kohalik omavalitsus
KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati
valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda)
Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega.
Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme
linnadeks.
1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda.
1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus.
KOVi organisatiooniline struktuur
Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale,
1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega
eriseadustega.
1920-33: volikogu moodustas oma volituste tähtajaks valitsuse (vallavanem ja tema abid) kui
kollegiaalse täitevorgani. Valitsus ei omanud volikogu suhtes autonoomset pädevust.
1926. a-st ei kuulunud vallasekretär enam vallavalitsuse liikmete hulka.
Alates 1933