Riigiõigus
organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab,
et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad.
Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse
struktuuris, millele on antud pädevus.
Monokraatne organ: otsustajaid on üks.
Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja
organiosaks.
IV Pädevus
Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet.
Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab
ära riigikogu sisulise pädevuse.
Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond.
Instantsiline pädevus: milline hierarhia tasand langetab otsuse, näiteks, millal tohib minister
isiklikult sekkuda või §149 kohtu pädevused.
annaabi.ee 
