Kuni XII sajandini olid organumid kahehäälsed, kummalgi häälel oli oma tekst. Mitmehäälsus tekkis Euroopa profesionaalses muusikas polüfoonilisena. Polüfooniline mitmehäälsus tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel. Umbes XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad nii, et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Tekkinud uut orgaanumit hakati laulma veelgi aeglasemas tempos, muudeti teksti, mis ei pidanud enam olema lad.k. ja võis olla ka ilmalik, niisugusi orgaanumeid nim. motett. Motetti lisandus varsti ka kolmas hääl millel jällegi olid oma sõnad. Motett tõi rahvalikud viisid ka kirikusse. XV XVI sajandil eksisteeris juba ka uus stiil renesanss, mis sai alguse Itaaliast. Renesanss tõi esile jällegi uue iluideaali : Inimese ilu nähti vaimu ja keha harmoonilises tasakaalus. Renesansi ajal hakkas ka elavnema ilmalik muusika. Näiteks rüütlilaulikute, kes laulsid meeleolukaid laule armastusest ja naiste ilust, lauldi ka sõjaretkedest ja
annaabi.ee 
