maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud
Algul olid organumid 2 häälsed ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja lihtsamates organumites liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis niisis oli alumine hääl ülemisega võrdväärne. Niisugust mitmehäälsust, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel nimetatakse polüfooniliseks mitmehäälsuseks. XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad, ei liikunud enam ühes rütmis ja esimest ning teist häält lauldi erinevate sõnadega, niisugusi orgaanume hakati esitama ka väljaspool kirikut ja neid hakati nimetama motettideks. Motet ei jäänud kahehäälseks peagi lisandus kolmas hääl, millel olid oma sõnad. Rändlaulikud rahvalaulu kultuur oli toitvaks alaks nii kunsti-, kui kirjakultuurile. Rahvalaulu kultuuri edasikandjateks olid rahvalaulikud, kes olid nii laulu loojad, ettekandjad ja võisid olla ka tsirkuseartistid ja loomataltsutajad. Keskaja rändlaulikute eeskäiateks olid antiikaja miimid ja rändnäitlejad
annaabi.ee 
