lõhustades neid lihtsamateks ühenditeks. Sel teel vabanevad surnud organismidest C, P, N ja teised ühendid, mis on omakorda kättesaadavad teistele organismidele. Üle 5000 liigi leidub neid seeni, mis toovad majaduslikku kahju põllusaadustele, aiataimedele ja ka metsikutele taimedele. Kõige paremini kasvavad seened pimedas niiskes keskkonnas, kus leidub orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas
lõhustades neid lihtsamateks ühenditeks. Sel teel vabanevad surnud organismidest C, P, N ja teised ühendid, mis on omakorda kättesaadavad teistele organismidele. Üle 5000 liigi leidub neid seeni, mis toovad majaduslikku kahju põllusaadustele, aiataimedele ja ka metsikutele taimedele. Kõige paremini kasvavad seened pimedas niiskes keskkonnas, kus leidub orgaanilist materjali. Enamik seentest on saprofüüdid, mis saavad toitaineid surnud orgaanilisestainest. Nagu enamik baktereid, eritavad ka seened elektrolüütilisi ensüüme, mis aitavad ... väliskeskkonna substraate. Seejärel omastavad nad lõhustunud ühendid. Tähtsamaks varuaineks glükogeen. Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas