Eesti lähiajalugu
Sellele järgnes süüdistuste esitamine. Ta oli peamine
repressioonide läbiviija, välispoliitikasse sekkuja, lisaks moraalitus.
Hoolimata tõsiasjast, et ametlikult Eesti kohta otsust vastu ei võetud, hakkas uus rahvuspoliitika mais lõpust/
juuni algusest selgelt tööle. Jõulisemalt leidis aset ENSV siseministeeriumis. Asjaajamiskeelena eesti keel.
Üldjoontes uue rahvuspoliitika eesmärk Berial oma võimu kindlustada. Taotleti 1939.-1940. aastal liidetud
alade orgaanilisemat sidumist NSV Liiduga. Balti riikide kohapealt oli eeskujuks Balti erikord.
“Sula-aja” poliitilised olud.
Hruštšov andnud mõista, et tema oli kogu sula-aja taga, ent tegelikult see ei olnud nii.
Sula-aja piirid: NSVL puhul 1953/54-1964, Eestis 1953/54-1968.
I Kultuurielu elavnemine:
Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine;
Isikuvabaduse suurenemine;
Avatus – ühiskond avanes sisemiselt, aga ka avatuse suurenemine muu maailma suhtes;