kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega · Vee ja kuumakindlus · Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väiksed · Rabedus (hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad · Probleem: epoksüplastide jäikus ja rabedus- elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavat efekti.
saamiseks eriseadmeid või oksüdeerimise ja süsiniku väljapõlemise vältimiseks kuumutamist sulasoolades. Jahutus Terase karastamisel martensiidistruktuuri saamiseks on austenniit kiirelt allajahutada martensiidimuutuse temperatuuri vahemikus 550-650 kraadi, kus austenniit on vähima stabliilsusega- ta laguneb suhteliselt kiiresti ferriidi ja tsementiidi eutektseguks. Austenniidi lagunemine sõltub ka terase koostisest. Nendest mõjuritest sõltub terase karastamisel kriitiline karastuskiirus. Temperatuuridel üle 650 kraadi võib terast jahutada aeglasemalt, kuid mitte nii aeglaselt, et leiaks aset austenniidi lagunemine
Sulamistemperatuur Tabel 1.2. Materjalide tihedus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts), Metall , kg/m 3 vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse üle- Plastid mineku temperatuuri aga tardumis- või kristalli- Polüetüleen 950 satsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse Akrüülplast 1100 sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800