Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Heitveega saastunud veekogude põhjas võib
esineda reoveeseen- paljudest liikidest
koosnev mikroobikooslus.
Mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti (suuremad järved, meri) väikeseid
tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda.
Selle puhastumise peamised ``tööloomad'' on vees elutsevad mikroorganismid. Vetikad
seovad tohutul hulgal toitaineid, osa sellest kandub edasi toiduvõrgustiku kõrgematele
tasemetele. Teine osa sadeneb surnud orgaanikana veekogu põhja ja moodustades muda.
Selliselt ladestunud toitained võivad aktiivsest ringlusest kõrvalduda väga pikkadeks
perioodideks. Mida mitmekesisem on vee elustik, seda suuremaid reostuskoormuseid
suudab see taluda. Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja
veekogude vahel jätta puhvertsoonid -- mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kun need on
sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks
annaabi.ee 
