Konspekt Botaanika raamatust
vedel, tahke ja gaasiline.
Mulla põhimassi moodustab tahke aine, mille puhul eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa.
Mineraalne osa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist
kivimeist ning on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest muld on
moodustunud, nim mulla lähtekivimiteks. Mulla orgaaniline osa on väike, kuid on mulla
aktiivseim komponent ja mullatekke ning arengu liikumapanev jõud ja lämmastiku allikas
mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt
omastavate mineraalainete moodustamine.
Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik,
hulk ja omavaheline vahekord. Domineerivad on primaarsed mineraalid (kvarts,
päevakivid, vilgud), kuid mulla viljakuse määrab väiksemas koguses olevad sekundaarsed
mineraalid (hüdrovilgud, kloriit, vermikuliit, raud-ja alumiiniumoksiidide hüdraadid).