Kõnetegevuse psühholoogia
kätte saada.
Mõtlemisele aitab kaasa: Konkretiseermine (aitab tp viia detailidele), võrdlemine (see on
aluseks rühimutusele). Mõtlemine võimaldab olulisis ja mitteolulisis tunnuseid hakata
eristama. Mõtlemisest sõltub, kui mõttekas saab oleme meie vestlus/ütlus. Tajudes on
vaja teavet seostada. Seal hakkas ta haukuma. Eelnevast teabest mälus tulenevalt saab
oletada, et keegi võõras seal on.
Tuletada/järeldada saab siit, kui luua seosed tajutava ja eelneva teabe vahel. Keel on
orentiirid maailma pildi loomiseks. Keeleüksustega seotud teabehulk on inimestel erinev,
Seega mütlemine on ka erinev paljudel. Kõne on mõtte kujunemise ja sõnastamise viis.
See algmõte vajab konkretiseerimist, realiseerimist. Sellest protessis algmõte muutub,
areneb edasi.
Kõne soodustab, et moodustada abstraktseid mõisteid jne. Vastavad tunnused ja nende
seosed jne.
Kõne võimaldab sooritada metakeelelisi operatsioone. Teadvustada neid vahendeid, mida
me kasutame.