Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil
Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma
teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks.
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli
tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel
lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel
Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem
Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks.
Tema õpetamisel said organistidiplomi Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu,
Rudolf Tobias, Mihkel Lüding, Artur Kapp, Peeter Süda.
Peterburi oli Eestile lähim silmapaistva kultuurieluga suurlinn, kus erinevatel aegadel
tegutsesid rahvusliku ärkamise suurkujud: Kirjanik F R Kreutzwald, kunstnik Johann
Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson, samuti Eesti ärkamisaegse