Mart Saar
Mitugi korda püüdis ta minema joosta.
Õpetaja saatis siis vanemaid poisse teda kinni püüdma ja tagasi tooma /.../ Eriti seltsiv Mart
Saar polnud. Kuid minuga sai peagi sõbraks, sest mul oli pardipill. Et poiss väga suurt kodu
igatsust ei tunneks, tõi isa talle kooli muusika riistu- pardipilli, vilepilli ja veel mingisuguse
lastepasuna taolise pilli.
Sügiseks (1889.a.) muretseti koolile orel /.../ Kaansoo õpetaja /.../ oli lasknud oreli teha
tuntud orelimeistril Jaan Saarel (sellestsamast suurte muusikameeste ja metsavahtide
suguvõsast). Kui nüüd Mart Saar oli mõned korrad orelil harjutada saanud, lubas õpetaja tal
hakata mängima hommikupalvustel ja laulu tundides. Ei tea isegi, kuidas see juhtus, kuid
minust sai Mart Saarele alaline orelitallaja. Ja nii saime me üsna tähtsateks meesteks koolis.
Mängides armastas Mart Saar rohkem saatetoone ja nendega trillerdada. Oli ilusam küll kuid