11.klass Niguliste kirik / muuseum Käisime gümnaasiumite klassidega Tallinnas reisil, kus külastasime teisete hulgas Niguliste kirikut. Muuseumit tutvustas meile giid. Meid oli jaotatud kaheks grupiks. Niguliste kirik tegutseb alates 1984 aastast ka muuseum-kontsertsaalina, kus korraldatakse orelikonserte ning eksponeeritakse igasuguseid vanu kunsti kollektsioone. Niguliste kirik on saanud ajaloos kannatada. 1944 aasta märtsipommitamises sai eriti tõsiselt kannatada. Tules hävisid katused ja tormikiiver. Samuti põles maha enamik sisustust koos kunstiväärtusetega. Hiljem varisesid ka kokku seinad. Ehituselt on Niguliste muuseum oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Basiilikale omane stiil. Kesklööv on tunduvalt kõrgem külglöövidest. Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega
Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda. Nagu alguses mainitud on suurimad erinevused Bachi ja Händeli loomingus. Heliloojad kasutasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Bach lõi instrumentaal-, orkestri-, kammer- ja oreliteoseid ning teoseid klahvpillidele. Bach kirjutas lausa 300 kantaati, mida nõudis tema töö kirikus. Bachi looming oli valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kultuuriga. Händel seevastu kirjutas oopereid, oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad. Händel sai euroopas reisida 21 aastaselt ja oma eluajal oli ta edukas ja tunnustatud helilooja. Bach ei tõstnud kordagi oma jalga kodumaa pinnalt, ning oma eluajal oli ta pigem tuntud, kui oreli- ja klavessiinimängija ning oreliehituse tundjana
annaabi.ee 
